Monday, March 25, 2013
Trollveggen ehk trollisein
The Romsdalen valley is long and narrow with majestic towering mountains
on either side. Along the valley floor in a wild and beautiful setting
runs the foaming salmon river, Rauma. At Verma the Rauma runs through a
30-40 metre deep gorge, forming Slettafossen waterfall. The waterfall is
secured by fences on either side and can be crossed by a bridge. At
1,000 metres, Trollveggen is Europe's tallest vertical, overhanging rock
face. Scandinavian rock climbing started in the Romsdal Alps, which
boast some of the world's most difficult climbs. On the opposite side of
the valley, the Romsdalshorn peak towers to a height of 1,555 metres.
On the E 136 road, directly below Trollveggen there is a picnic area
with a tourist information office, WC, kiosk, children's play area and a
marvellous view of the mountains.
Friday, March 22, 2013
Røros
Vana pisike ja armas kaevanuslinn Rootsi piiril.
The town itself is the main attraction. By opening up your senses and curiosity, you may find yourself being carried back to life in a different age.
http://www.visitnorway.com/en/Where-to-go/Central/Roros/What-to-do-in-Roros/Attractions-in-Roros/
Linn on nimetatud kunagise Rørosi (1530. aasta paiku nimetatud Røraasiks) talu järgi, mille maadele on linn asutatud. Linna nimi tuleb Røa jõe nimest, millele liitub sõna "os", mis tähendab norra keeles jõesuud. Linnas suubub Røa jõgi Norra kõige suuremasse ja pikemasse Glåma jõkke. Kuid see, mida tähendab Røa jõe nimi, on teadmata. Samuti pole seletust asula saamikeelsele nimele Plassje.
Elanike arv on 3544 (2008).
Rørosi ametlik nimi on 'mägilinn' (bergstad), sest Røros on vana kaevanduslinn. 17. sajandi keskelt kuni 20. sajandini kaevandati seal algul ainult vasemaaki, pärast lisaks vasele ka tsinki. Esimene kaevandus rajati 1644. Vase ja tsingi hinna languse tõttu maailmaturul ning kaevanduste ammendumise tõttu suleti viimane kaevandus 1977 pärast 333 aasta pikkust tegutsemist. Kogu linn kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse.
Rootslased põletasid Skåne sõja ajal 1678 ja 1679 linna maha. 1718 vallutas linna kolmandat korda kindral De la Barre. Kuid sama aasta 30. novembril hukkus Karl XII Fredriksteni all ning De la Barre otsustas linna maha jätta ja taanduda peavägede juurde põhja poole. See lõppes kohutavalt: üle 3000 halvasti ettevalmistatud sõduri hukkus karmi ilma tõttu Rørosi lähedal mägedes.
Tänapäeval korraldatakse igal talvel linnas laat nimega Rørosmartnan. Sealt käib igal aastal läbi 50–70 tuhat turisti. Laat algab iga veebruari viimasel teisipäeval ja kestab 5 päeva. Alates 1994 etendatakse laada ajal vabaõhuetendust, mis on pühendatud tuhandete Rootsi sõdurite surnukskülmumisele.
Røros on Norra üks kõige külmemaid linnu. Linna madalaim õhutemperatuur –50,4 °C mõõdeti 13. jaanuaril 1914. Kui 2010. aasta talvel tabas Euroopat külmalaine, mõõdeti seal -42 °C.
Tööstuses on valdavad puidutöötlemine ja mööblitööstus. Linnas käib palju turiste.
Linnas on kaevandusmuuseum ja 1784. aastal ehitatud Rørosi kirik.
The town itself is the main attraction. By opening up your senses and curiosity, you may find yourself being carried back to life in a different age.
http://www.visitnorway.com/en/Where-to-go/Central/Roros/What-to-do-in-Roros/Attractions-in-Roros/
Linn on nimetatud kunagise Rørosi (1530. aasta paiku nimetatud Røraasiks) talu järgi, mille maadele on linn asutatud. Linna nimi tuleb Røa jõe nimest, millele liitub sõna "os", mis tähendab norra keeles jõesuud. Linnas suubub Røa jõgi Norra kõige suuremasse ja pikemasse Glåma jõkke. Kuid see, mida tähendab Røa jõe nimi, on teadmata. Samuti pole seletust asula saamikeelsele nimele Plassje.
Elanike arv on 3544 (2008).
Rørosi ametlik nimi on 'mägilinn' (bergstad), sest Røros on vana kaevanduslinn. 17. sajandi keskelt kuni 20. sajandini kaevandati seal algul ainult vasemaaki, pärast lisaks vasele ka tsinki. Esimene kaevandus rajati 1644. Vase ja tsingi hinna languse tõttu maailmaturul ning kaevanduste ammendumise tõttu suleti viimane kaevandus 1977 pärast 333 aasta pikkust tegutsemist. Kogu linn kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse.
Rootslased põletasid Skåne sõja ajal 1678 ja 1679 linna maha. 1718 vallutas linna kolmandat korda kindral De la Barre. Kuid sama aasta 30. novembril hukkus Karl XII Fredriksteni all ning De la Barre otsustas linna maha jätta ja taanduda peavägede juurde põhja poole. See lõppes kohutavalt: üle 3000 halvasti ettevalmistatud sõduri hukkus karmi ilma tõttu Rørosi lähedal mägedes.
Tänapäeval korraldatakse igal talvel linnas laat nimega Rørosmartnan. Sealt käib igal aastal läbi 50–70 tuhat turisti. Laat algab iga veebruari viimasel teisipäeval ja kestab 5 päeva. Alates 1994 etendatakse laada ajal vabaõhuetendust, mis on pühendatud tuhandete Rootsi sõdurite surnukskülmumisele.
Røros on Norra üks kõige külmemaid linnu. Linna madalaim õhutemperatuur –50,4 °C mõõdeti 13. jaanuaril 1914. Kui 2010. aasta talvel tabas Euroopat külmalaine, mõõdeti seal -42 °C.
Tööstuses on valdavad puidutöötlemine ja mööblitööstus. Linnas käib palju turiste.
Linnas on kaevandusmuuseum ja 1784. aastal ehitatud Rørosi kirik.
Tuesday, March 5, 2013
Nærøya fjord
Nærøyelva ehk Nærøya fjord[1] on fjord Norras Sogn og Fjordane maakonnas Aurlandi vallas.
Nærøyelva on Sogne fjordi kitsas haru. Fjord on ligikaudu 18 km pikk ja mõnes kohas üksnes 500 m lai. Fjordi suubub Nærøydalselvi jõgi. Fjordi kaldal tõusevad mäed isegi 1700 m kõrgusele merepinnast.
Fjordi kaldal suuri asulaid ei ole, üksnes väikesed külad ja üksikud talud.
Alates 2005 kuulub Nærøyfjorden koos sellest 120 km kaugusel asuva Geirangeri fjordiga UNESCO maailmapärandi nimistusse.
Rimstigeni matkarada
http://www.visitnorway.com/en/Product/?pid=47185
http://www.sognefjord.no/en/WHAT-TO-DO/Walking-and-trekking/Trails-and-paths/?TLp=263689&Rimstigen=
Nærøyelva on Sogne fjordi kitsas haru. Fjord on ligikaudu 18 km pikk ja mõnes kohas üksnes 500 m lai. Fjordi suubub Nærøydalselvi jõgi. Fjordi kaldal tõusevad mäed isegi 1700 m kõrgusele merepinnast.
Fjordi kaldal suuri asulaid ei ole, üksnes väikesed külad ja üksikud talud.
Alates 2005 kuulub Nærøyfjorden koos sellest 120 km kaugusel asuva Geirangeri fjordiga UNESCO maailmapärandi nimistusse.
Rimstigeni matkarada
http://www.visitnorway.com/en/Product/?pid=47185
http://www.sognefjord.no/en/WHAT-TO-DO/Walking-and-trekking/Trails-and-paths/?TLp=263689&Rimstigen=
Atlandi ookeani park
Atlanterhavsparken ('Atlandi ookeani park') ehk Ålesund Akvarium on akvaariumikeskus Norras Tuenesetis, umbes 3,5 km Ålesundist lääne pool. Ta asetseb piki Atlandi ookeani äärt.
Tegemist on ühe suurema keskusega omataoliste seas Euroopas. Seal on ligi 4000 m² ekspositsioonipinda ja vaatajatele mõeldud pinda ning 6000 m² välipinda jalutamiseks ja suplemiseks.
Atlanterhavsparken on ainulaadne, sest ta on ehitatud ranniku ümbrusesse ja järgib tänapäevaseid eksponeerimispõhimõtteid. Suured maastikuakvaariumid kihavad ookeanielust. Rõhuasetus on läänepiirkondadel.
http://www.atlanterhavsparken.no/english/menu/get-here
Tegemist on ühe suurema keskusega omataoliste seas Euroopas. Seal on ligi 4000 m² ekspositsioonipinda ja vaatajatele mõeldud pinda ning 6000 m² välipinda jalutamiseks ja suplemiseks.
Atlanterhavsparken on ainulaadne, sest ta on ehitatud ranniku ümbrusesse ja järgib tänapäevaseid eksponeerimispõhimõtteid. Suured maastikuakvaariumid kihavad ookeanielust. Rõhuasetus on läänepiirkondadel.
http://www.atlanterhavsparken.no/english/menu/get-here
Prices
Period | Type | Price from | Price to | Comment | |
| - | Admission | Children | 65,00 | ||
| - | Admission | Adults | 140,00 | ||
| - | Admission | Groups | 95,00 | p.p. voksen/adult | |
| - | Admission | Groups | 50,00 | p.p. barn/children | |
Hours
| 20/06/2013 - 19/08/2013 | Saturday | 10:00-16:00 | |
| 20/06/2013 - 19/08/2013 | Monday - Friday, Sunday | 10:00-18:00 | |
| 20/08/2013 - 19/06/2014 | Monday - Saturday | 11:00-16:00 | |
| 20/08/2013 - 19/06/2014 | Sunday | 11:00-18:00 |
Alesund
Ålesund (varasem nimi Aalesund) on linn loode-Norras Møre og Romsdali maakonnas, poolel teel Bergeni ja Trondheimi vahel.
Ålesund koosneb kolmest saarest (Nørvøy, Aspøy ja Hessa). Maismaad ja saari ühendavad sillad.
Ålesund on piirkonna kaubandus- ja tööstuskeskus ning üks Norra suurimaid kalasadamaid.
Ålesund on Norras ainulaadne linn, mis on koondunud väikesele alale.
Suurepärased vaated linnale avanevad Aksla (407 m) ja Sukkertoppeni mäelt. Teised looduslikud vaatamisväärsused linna lähedal on Geirangeri fjord ja Runde saar.
Ålesundi valda laastas 1904. aastal Ålesundi tulekahju, mis jättis ligi 10 000 elanikku kesktalvel koduta. Abi kogu Euroopast aitas kaasa Ålesundi ülesehitamisele juugendstiilis. Ligi 50 arhitekti olid inspireeritud rahvusvahelistest, eriti Saksa mõjudest ja lisaks rahvusromantismist. Kolme aastaga ehitati kõrvuti rohkem kui 320 juugendmaja. Nii tekkis üks Euroopa esinduslikumaid juugend-linnamaastikke.
Sama muljetavaldav on ilus maastik – meri ja helid, mäed, saared ja fjordid.
Ålesundi tuntuim vaatamisväärsus on akvaariumipark Atlanterhavsparken ehk Ålesund Akvarium.
Ålesund koosneb kolmest saarest (Nørvøy, Aspøy ja Hessa). Maismaad ja saari ühendavad sillad.
Ålesund on piirkonna kaubandus- ja tööstuskeskus ning üks Norra suurimaid kalasadamaid.
Ålesund on Norras ainulaadne linn, mis on koondunud väikesele alale.
Suurepärased vaated linnale avanevad Aksla (407 m) ja Sukkertoppeni mäelt. Teised looduslikud vaatamisväärsused linna lähedal on Geirangeri fjord ja Runde saar.
Ålesundi valda laastas 1904. aastal Ålesundi tulekahju, mis jättis ligi 10 000 elanikku kesktalvel koduta. Abi kogu Euroopast aitas kaasa Ålesundi ülesehitamisele juugendstiilis. Ligi 50 arhitekti olid inspireeritud rahvusvahelistest, eriti Saksa mõjudest ja lisaks rahvusromantismist. Kolme aastaga ehitati kõrvuti rohkem kui 320 juugendmaja. Nii tekkis üks Euroopa esinduslikumaid juugend-linnamaastikke.
Sama muljetavaldav on ilus maastik – meri ja helid, mäed, saared ja fjordid.
Ålesundi tuntuim vaatamisväärsus on akvaariumipark Atlanterhavsparken ehk Ålesund Akvarium.
Monday, March 4, 2013
Trollitee
Trollstigen ('Trolliredel') on mägitee Norras Romsdali südames, 100 km kaugusel Ålesundist. Tee ühendab Sunnmøret Romsdali rannikuga.
Trollstigenit ümbritsevad üüratud mäed, mille majesteetlikkust kinnitavad nende nimed Kongen ('Kuningas'), Dronningen ('Kuninganna') ja Bispen ('Piiskop').
Tee ronib üles mäkke 858 meetri kõrgusele merepinnast mööda ühteteist äkilist serpentiini ehk käänakut.
Trollstigeni keskosas on maaliline Stigfosseni juga.
Trollstigeni avas 31. juulil 1936 pärast kaheksa aastat kestnud ehitustöid kuningas Haakon VII.
Trollstigen on üks külastatumaid vaatamisväärsusi Norras.
Trollstigenit ümbritsevad üüratud mäed, mille majesteetlikkust kinnitavad nende nimed Kongen ('Kuningas'), Dronningen ('Kuninganna') ja Bispen ('Piiskop').
Tee ronib üles mäkke 858 meetri kõrgusele merepinnast mööda ühteteist äkilist serpentiini ehk käänakut.
Trollstigeni keskosas on maaliline Stigfosseni juga.
Trollstigeni avas 31. juulil 1936 pärast kaheksa aastat kestnud ehitustöid kuningas Haakon VII.
Trollstigen on üks külastatumaid vaatamisväärsusi Norras.
Subscribe to:
Posts (Atom)