Keskajal oli Nidarosi toomkirik üks Põhja-Euroopa tähtsamaid palverännakukohti. Kirikus on kroonitud mitmeid Norra kuningaid.
Nidarosi toomkirik arvatakse olevat rajatud Stiklestadi lahingus surma saanud Norra kuninga Olav II Haraldssoni hauale. Olav kuulutati aasta ja viis päeva pärast oma surma pühakuks ning palverändurid asusid külastama tema matmispaika. Umbes sel ajal rajati Olavi hauale väike puukabel.
Olav Kyrre valitsusajal, 1070. aasta paiku, alustati puukabeli kohale kivist katedraali rajamist. Kirik valmis tõenäoliselt 1090. aastatel. Kirik pühendati Pühale Kolmainsusele. Seda kutsuti Kristkirkeks. Nidarosi toomkiriku rajasid tõenäoliselt inglise ehitusmeistrid.
Toomkirik sai 1328. aastal toimunud tulekahjus rängalt kannatada. Hävisid puust katusekonstruktsioonid ning kiriku puusisustus. Põlengu järel võeti ette ulatuslikud taastamistööd. Kirik sai uuesti kannatada 1432. ja 1451. aasta tulekahjus. Et kogudus ei olnud rikas, viidi läbi vaid hädavajalikud taastamistööd. Aastal 1531 möllas kogu Trondheimis suur tulekahju, mis haaras ka toomkiriku. Ristlöövist lääne poole jääv osa hävis ning seda asuti taastama alles 20. sajandi alguses.
Aastal 1708 põles kirik uuesti; pärast tulekahju jäid järele ainult kivimüürid. Aastal 1719 sai kirik tabamuse pikselöögist ning läks järjekordselt põlema. Taastamistööde käigus sai kesktorn väikese püramiidja tornikiivri ning oktogoon kaeti barokkstiilis kupliga. Kiriku keskaegsetesse kabelitesse hakati matma rikkaid kodanikke.
19. sajandil alanud rahvuslik ärkamisaeg tõi kaasa soovi ennistada Nidarosi toomkiriku kunagine hiilgus. Katedraali taastamistööd algasid 1869. aastal.
Ametlikult lõppesid Nidarosi toomkiriku taastamistööd 2001. aastal.
Tänapäeval on Nidarosi toomkirik populaarne turismisihtkoht.
No comments:
Post a Comment