Monday, March 25, 2013
Trollveggen ehk trollisein
The Romsdalen valley is long and narrow with majestic towering mountains
on either side. Along the valley floor in a wild and beautiful setting
runs the foaming salmon river, Rauma. At Verma the Rauma runs through a
30-40 metre deep gorge, forming Slettafossen waterfall. The waterfall is
secured by fences on either side and can be crossed by a bridge. At
1,000 metres, Trollveggen is Europe's tallest vertical, overhanging rock
face. Scandinavian rock climbing started in the Romsdal Alps, which
boast some of the world's most difficult climbs. On the opposite side of
the valley, the Romsdalshorn peak towers to a height of 1,555 metres.
On the E 136 road, directly below Trollveggen there is a picnic area
with a tourist information office, WC, kiosk, children's play area and a
marvellous view of the mountains.
Friday, March 22, 2013
Røros
Vana pisike ja armas kaevanuslinn Rootsi piiril.
The town itself is the main attraction. By opening up your senses and curiosity, you may find yourself being carried back to life in a different age.
http://www.visitnorway.com/en/Where-to-go/Central/Roros/What-to-do-in-Roros/Attractions-in-Roros/
Linn on nimetatud kunagise Rørosi (1530. aasta paiku nimetatud Røraasiks) talu järgi, mille maadele on linn asutatud. Linna nimi tuleb Røa jõe nimest, millele liitub sõna "os", mis tähendab norra keeles jõesuud. Linnas suubub Røa jõgi Norra kõige suuremasse ja pikemasse Glåma jõkke. Kuid see, mida tähendab Røa jõe nimi, on teadmata. Samuti pole seletust asula saamikeelsele nimele Plassje.
Elanike arv on 3544 (2008).
Rørosi ametlik nimi on 'mägilinn' (bergstad), sest Røros on vana kaevanduslinn. 17. sajandi keskelt kuni 20. sajandini kaevandati seal algul ainult vasemaaki, pärast lisaks vasele ka tsinki. Esimene kaevandus rajati 1644. Vase ja tsingi hinna languse tõttu maailmaturul ning kaevanduste ammendumise tõttu suleti viimane kaevandus 1977 pärast 333 aasta pikkust tegutsemist. Kogu linn kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse.
Rootslased põletasid Skåne sõja ajal 1678 ja 1679 linna maha. 1718 vallutas linna kolmandat korda kindral De la Barre. Kuid sama aasta 30. novembril hukkus Karl XII Fredriksteni all ning De la Barre otsustas linna maha jätta ja taanduda peavägede juurde põhja poole. See lõppes kohutavalt: üle 3000 halvasti ettevalmistatud sõduri hukkus karmi ilma tõttu Rørosi lähedal mägedes.
Tänapäeval korraldatakse igal talvel linnas laat nimega Rørosmartnan. Sealt käib igal aastal läbi 50–70 tuhat turisti. Laat algab iga veebruari viimasel teisipäeval ja kestab 5 päeva. Alates 1994 etendatakse laada ajal vabaõhuetendust, mis on pühendatud tuhandete Rootsi sõdurite surnukskülmumisele.
Røros on Norra üks kõige külmemaid linnu. Linna madalaim õhutemperatuur –50,4 °C mõõdeti 13. jaanuaril 1914. Kui 2010. aasta talvel tabas Euroopat külmalaine, mõõdeti seal -42 °C.
Tööstuses on valdavad puidutöötlemine ja mööblitööstus. Linnas käib palju turiste.
Linnas on kaevandusmuuseum ja 1784. aastal ehitatud Rørosi kirik.
The town itself is the main attraction. By opening up your senses and curiosity, you may find yourself being carried back to life in a different age.
http://www.visitnorway.com/en/Where-to-go/Central/Roros/What-to-do-in-Roros/Attractions-in-Roros/
Linn on nimetatud kunagise Rørosi (1530. aasta paiku nimetatud Røraasiks) talu järgi, mille maadele on linn asutatud. Linna nimi tuleb Røa jõe nimest, millele liitub sõna "os", mis tähendab norra keeles jõesuud. Linnas suubub Røa jõgi Norra kõige suuremasse ja pikemasse Glåma jõkke. Kuid see, mida tähendab Røa jõe nimi, on teadmata. Samuti pole seletust asula saamikeelsele nimele Plassje.
Elanike arv on 3544 (2008).
Rørosi ametlik nimi on 'mägilinn' (bergstad), sest Røros on vana kaevanduslinn. 17. sajandi keskelt kuni 20. sajandini kaevandati seal algul ainult vasemaaki, pärast lisaks vasele ka tsinki. Esimene kaevandus rajati 1644. Vase ja tsingi hinna languse tõttu maailmaturul ning kaevanduste ammendumise tõttu suleti viimane kaevandus 1977 pärast 333 aasta pikkust tegutsemist. Kogu linn kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse.
Rootslased põletasid Skåne sõja ajal 1678 ja 1679 linna maha. 1718 vallutas linna kolmandat korda kindral De la Barre. Kuid sama aasta 30. novembril hukkus Karl XII Fredriksteni all ning De la Barre otsustas linna maha jätta ja taanduda peavägede juurde põhja poole. See lõppes kohutavalt: üle 3000 halvasti ettevalmistatud sõduri hukkus karmi ilma tõttu Rørosi lähedal mägedes.
Tänapäeval korraldatakse igal talvel linnas laat nimega Rørosmartnan. Sealt käib igal aastal läbi 50–70 tuhat turisti. Laat algab iga veebruari viimasel teisipäeval ja kestab 5 päeva. Alates 1994 etendatakse laada ajal vabaõhuetendust, mis on pühendatud tuhandete Rootsi sõdurite surnukskülmumisele.
Røros on Norra üks kõige külmemaid linnu. Linna madalaim õhutemperatuur –50,4 °C mõõdeti 13. jaanuaril 1914. Kui 2010. aasta talvel tabas Euroopat külmalaine, mõõdeti seal -42 °C.
Tööstuses on valdavad puidutöötlemine ja mööblitööstus. Linnas käib palju turiste.
Linnas on kaevandusmuuseum ja 1784. aastal ehitatud Rørosi kirik.
Tuesday, March 5, 2013
Nærøya fjord
Nærøyelva ehk Nærøya fjord[1] on fjord Norras Sogn og Fjordane maakonnas Aurlandi vallas.
Nærøyelva on Sogne fjordi kitsas haru. Fjord on ligikaudu 18 km pikk ja mõnes kohas üksnes 500 m lai. Fjordi suubub Nærøydalselvi jõgi. Fjordi kaldal tõusevad mäed isegi 1700 m kõrgusele merepinnast.
Fjordi kaldal suuri asulaid ei ole, üksnes väikesed külad ja üksikud talud.
Alates 2005 kuulub Nærøyfjorden koos sellest 120 km kaugusel asuva Geirangeri fjordiga UNESCO maailmapärandi nimistusse.
Rimstigeni matkarada
http://www.visitnorway.com/en/Product/?pid=47185
http://www.sognefjord.no/en/WHAT-TO-DO/Walking-and-trekking/Trails-and-paths/?TLp=263689&Rimstigen=
Nærøyelva on Sogne fjordi kitsas haru. Fjord on ligikaudu 18 km pikk ja mõnes kohas üksnes 500 m lai. Fjordi suubub Nærøydalselvi jõgi. Fjordi kaldal tõusevad mäed isegi 1700 m kõrgusele merepinnast.
Fjordi kaldal suuri asulaid ei ole, üksnes väikesed külad ja üksikud talud.
Alates 2005 kuulub Nærøyfjorden koos sellest 120 km kaugusel asuva Geirangeri fjordiga UNESCO maailmapärandi nimistusse.
Rimstigeni matkarada
http://www.visitnorway.com/en/Product/?pid=47185
http://www.sognefjord.no/en/WHAT-TO-DO/Walking-and-trekking/Trails-and-paths/?TLp=263689&Rimstigen=
Atlandi ookeani park
Atlanterhavsparken ('Atlandi ookeani park') ehk Ålesund Akvarium on akvaariumikeskus Norras Tuenesetis, umbes 3,5 km Ålesundist lääne pool. Ta asetseb piki Atlandi ookeani äärt.
Tegemist on ühe suurema keskusega omataoliste seas Euroopas. Seal on ligi 4000 m² ekspositsioonipinda ja vaatajatele mõeldud pinda ning 6000 m² välipinda jalutamiseks ja suplemiseks.
Atlanterhavsparken on ainulaadne, sest ta on ehitatud ranniku ümbrusesse ja järgib tänapäevaseid eksponeerimispõhimõtteid. Suured maastikuakvaariumid kihavad ookeanielust. Rõhuasetus on läänepiirkondadel.
http://www.atlanterhavsparken.no/english/menu/get-here
Tegemist on ühe suurema keskusega omataoliste seas Euroopas. Seal on ligi 4000 m² ekspositsioonipinda ja vaatajatele mõeldud pinda ning 6000 m² välipinda jalutamiseks ja suplemiseks.
Atlanterhavsparken on ainulaadne, sest ta on ehitatud ranniku ümbrusesse ja järgib tänapäevaseid eksponeerimispõhimõtteid. Suured maastikuakvaariumid kihavad ookeanielust. Rõhuasetus on läänepiirkondadel.
http://www.atlanterhavsparken.no/english/menu/get-here
Prices
Period | Type | Price from | Price to | Comment | |
| - | Admission | Children | 65,00 | ||
| - | Admission | Adults | 140,00 | ||
| - | Admission | Groups | 95,00 | p.p. voksen/adult | |
| - | Admission | Groups | 50,00 | p.p. barn/children | |
Hours
| 20/06/2013 - 19/08/2013 | Saturday | 10:00-16:00 | |
| 20/06/2013 - 19/08/2013 | Monday - Friday, Sunday | 10:00-18:00 | |
| 20/08/2013 - 19/06/2014 | Monday - Saturday | 11:00-16:00 | |
| 20/08/2013 - 19/06/2014 | Sunday | 11:00-18:00 |
Alesund
Ålesund (varasem nimi Aalesund) on linn loode-Norras Møre og Romsdali maakonnas, poolel teel Bergeni ja Trondheimi vahel.
Ålesund koosneb kolmest saarest (Nørvøy, Aspøy ja Hessa). Maismaad ja saari ühendavad sillad.
Ålesund on piirkonna kaubandus- ja tööstuskeskus ning üks Norra suurimaid kalasadamaid.
Ålesund on Norras ainulaadne linn, mis on koondunud väikesele alale.
Suurepärased vaated linnale avanevad Aksla (407 m) ja Sukkertoppeni mäelt. Teised looduslikud vaatamisväärsused linna lähedal on Geirangeri fjord ja Runde saar.
Ålesundi valda laastas 1904. aastal Ålesundi tulekahju, mis jättis ligi 10 000 elanikku kesktalvel koduta. Abi kogu Euroopast aitas kaasa Ålesundi ülesehitamisele juugendstiilis. Ligi 50 arhitekti olid inspireeritud rahvusvahelistest, eriti Saksa mõjudest ja lisaks rahvusromantismist. Kolme aastaga ehitati kõrvuti rohkem kui 320 juugendmaja. Nii tekkis üks Euroopa esinduslikumaid juugend-linnamaastikke.
Sama muljetavaldav on ilus maastik – meri ja helid, mäed, saared ja fjordid.
Ålesundi tuntuim vaatamisväärsus on akvaariumipark Atlanterhavsparken ehk Ålesund Akvarium.
Ålesund koosneb kolmest saarest (Nørvøy, Aspøy ja Hessa). Maismaad ja saari ühendavad sillad.
Ålesund on piirkonna kaubandus- ja tööstuskeskus ning üks Norra suurimaid kalasadamaid.
Ålesund on Norras ainulaadne linn, mis on koondunud väikesele alale.
Suurepärased vaated linnale avanevad Aksla (407 m) ja Sukkertoppeni mäelt. Teised looduslikud vaatamisväärsused linna lähedal on Geirangeri fjord ja Runde saar.
Ålesundi valda laastas 1904. aastal Ålesundi tulekahju, mis jättis ligi 10 000 elanikku kesktalvel koduta. Abi kogu Euroopast aitas kaasa Ålesundi ülesehitamisele juugendstiilis. Ligi 50 arhitekti olid inspireeritud rahvusvahelistest, eriti Saksa mõjudest ja lisaks rahvusromantismist. Kolme aastaga ehitati kõrvuti rohkem kui 320 juugendmaja. Nii tekkis üks Euroopa esinduslikumaid juugend-linnamaastikke.
Sama muljetavaldav on ilus maastik – meri ja helid, mäed, saared ja fjordid.
Ålesundi tuntuim vaatamisväärsus on akvaariumipark Atlanterhavsparken ehk Ålesund Akvarium.
Monday, March 4, 2013
Trollitee
Trollstigen ('Trolliredel') on mägitee Norras Romsdali südames, 100 km kaugusel Ålesundist. Tee ühendab Sunnmøret Romsdali rannikuga.
Trollstigenit ümbritsevad üüratud mäed, mille majesteetlikkust kinnitavad nende nimed Kongen ('Kuningas'), Dronningen ('Kuninganna') ja Bispen ('Piiskop').
Tee ronib üles mäkke 858 meetri kõrgusele merepinnast mööda ühteteist äkilist serpentiini ehk käänakut.
Trollstigeni keskosas on maaliline Stigfosseni juga.
Trollstigeni avas 31. juulil 1936 pärast kaheksa aastat kestnud ehitustöid kuningas Haakon VII.
Trollstigen on üks külastatumaid vaatamisväärsusi Norras.
Trollstigenit ümbritsevad üüratud mäed, mille majesteetlikkust kinnitavad nende nimed Kongen ('Kuningas'), Dronningen ('Kuninganna') ja Bispen ('Piiskop').
Tee ronib üles mäkke 858 meetri kõrgusele merepinnast mööda ühteteist äkilist serpentiini ehk käänakut.
Trollstigeni keskosas on maaliline Stigfosseni juga.
Trollstigeni avas 31. juulil 1936 pärast kaheksa aastat kestnud ehitustöid kuningas Haakon VII.
Trollstigen on üks külastatumaid vaatamisväärsusi Norras.
Hardangervidda
National
Tourist Route Hardangervidda across the largest mountain plateau in
Northern Europe offers a contrast-filled journey from wide expanses and
towering peaks, through deep and verdant valleys to turquoise fjords.
The Hardangervidda plateau is Norway's largest national park and a key
habitat for Europe's largest stock of wild reindeer. Experience the
spectacular Måbødalen valley with its rare and precious plant life.
http://www.nasjonaleturistveger.no/en/hardangervidda#img1
Hardanger
National Tourist Route Hardanger passes through a scenic area steeped in
culture and tradition, where for more than a century travellers have
come to experience mountains, fjords, waterfalls and glaciers. Hardanger
has been a fruit-growing region since the 14th century. The soil along
the fjords imparts a characteristically fresh and tangy flavour to the
fruit, and in the growing season fruit is on sale from small stalls
along the road.
http://www.nasjonaleturistveger.no/en/hardanger#img1
http://www.nasjonaleturistveger.no/en/hardanger#img1
Atlantic road
The Atlantic Road is located between the cities Molde and Kristiansund.
It you go by car you have to follow the road named Rv 64. From
Kristiansund you drive trough The Atlantic Tunnel to Averøya and then
follow the signs towards Molde. The signs to The Atlantic Road shows in
Norwegian: "Atlanterhavsvegen"
The 8.3 km (5 mile) road is built on several small islands and skerries, and is spanned by eight bridges and several landfills. This road has an open sea view which is not so common for roads along the Norwegian coast. Here the distance between the islands was so small that a road could be built across the archipelago. In addition there are fjords and mountains inside the road.
The Atlantic Road was voted "Norwegian Construction of the Century" on september the 27th 2005, and is currently Norway's second most visited scenic road. The Atlantic Road's sharp turns and wild nature have ranked it first on The Guardian's list of the world's best road trips, in sharp competition with world renowned attractions such as Northern Ireland's Antrim coast road and the Himalayas.
The road was opened on the 7th of July 1989. The first ten years the drivers had to pay toll to drive on it, but since 26th of june 1999 (at 03:00 p.m.) the road has been toll-free!
The 8.3 km (5 mile) road is built on several small islands and skerries, and is spanned by eight bridges and several landfills. This road has an open sea view which is not so common for roads along the Norwegian coast. Here the distance between the islands was so small that a road could be built across the archipelago. In addition there are fjords and mountains inside the road.
The Atlantic Road was voted "Norwegian Construction of the Century" on september the 27th 2005, and is currently Norway's second most visited scenic road. The Atlantic Road's sharp turns and wild nature have ranked it first on The Guardian's list of the world's best road trips, in sharp competition with world renowned attractions such as Northern Ireland's Antrim coast road and the Himalayas.
The road was opened on the 7th of July 1989. The first ten years the drivers had to pay toll to drive on it, but since 26th of june 1999 (at 03:00 p.m.) the road has been toll-free!
Borgundi püstpalkkirik
Borgundi püstpalkkirik (bokmål Borgund stavkirke, nynorsk Borgund stavkyrkje) on püstpalkkirik Norras, Borgundis.
Tõenäoliselt 12. sajandi lõpus ehitatud kolmelööviline kirik on Norra 28-st siiamaani alles olevast püstpalkkirikust kõige paremini säilinud. Borgundi kirikus pole selle rajamisest saati toimunud suuremaid ümberehitusi.
Praeguse kiriku kohalt on leitud jälgi varasemast ehitisest. Tõenäoliselt oli see samuti kirik või paganlikust pühakoda, mida kasutati hiljem kristliku kirikuna. Dendrokronoloogiliste uuringute kohaselt langetati kiriku ehituseks kasutatud palgid 1180–1181 aasta talvel. Valminud kirik pühitseti apostel Andreasele.
Kiriku sisemuses ei leidu peale 16. sajandil valminud kantsli ja 1620. aastal valminud altari muid reformatsioonijärgseid kunstiesemeid. Hoone seintel leidub mitmeid ruunikirjas tekste.
Kirikut valdab Foreningen til norske Fortidsminnesmerkers Bevaring or Fortidsminneforeninga (Norra muinasmälestiste säilitamise ühing).
Tõenäoliselt 12. sajandi lõpus ehitatud kolmelööviline kirik on Norra 28-st siiamaani alles olevast püstpalkkirikust kõige paremini säilinud. Borgundi kirikus pole selle rajamisest saati toimunud suuremaid ümberehitusi.
Praeguse kiriku kohalt on leitud jälgi varasemast ehitisest. Tõenäoliselt oli see samuti kirik või paganlikust pühakoda, mida kasutati hiljem kristliku kirikuna. Dendrokronoloogiliste uuringute kohaselt langetati kiriku ehituseks kasutatud palgid 1180–1181 aasta talvel. Valminud kirik pühitseti apostel Andreasele.
Kiriku sisemuses ei leidu peale 16. sajandil valminud kantsli ja 1620. aastal valminud altari muid reformatsioonijärgseid kunstiesemeid. Hoone seintel leidub mitmeid ruunikirjas tekste.
Kirikut valdab Foreningen til norske Fortidsminnesmerkers Bevaring or Fortidsminneforeninga (Norra muinasmälestiste säilitamise ühing).
Trondheimi toomkirik
Nidarosi toomkirik (ka Nidarosi katedraal, Trondheimi toomkirik või Trondheimi katedraal; norra keeles Nidarosdomen) on kirik Norras Trondheimis.
Keskajal oli Nidarosi toomkirik üks Põhja-Euroopa tähtsamaid palverännakukohti. Kirikus on kroonitud mitmeid Norra kuningaid.
Nidarosi toomkirik arvatakse olevat rajatud Stiklestadi lahingus surma saanud Norra kuninga Olav II Haraldssoni hauale. Olav kuulutati aasta ja viis päeva pärast oma surma pühakuks ning palverändurid asusid külastama tema matmispaika. Umbes sel ajal rajati Olavi hauale väike puukabel.
Olav Kyrre valitsusajal, 1070. aasta paiku, alustati puukabeli kohale kivist katedraali rajamist. Kirik valmis tõenäoliselt 1090. aastatel. Kirik pühendati Pühale Kolmainsusele. Seda kutsuti Kristkirkeks. Nidarosi toomkiriku rajasid tõenäoliselt inglise ehitusmeistrid.
Toomkirik sai 1328. aastal toimunud tulekahjus rängalt kannatada. Hävisid puust katusekonstruktsioonid ning kiriku puusisustus. Põlengu järel võeti ette ulatuslikud taastamistööd. Kirik sai uuesti kannatada 1432. ja 1451. aasta tulekahjus. Et kogudus ei olnud rikas, viidi läbi vaid hädavajalikud taastamistööd. Aastal 1531 möllas kogu Trondheimis suur tulekahju, mis haaras ka toomkiriku. Ristlöövist lääne poole jääv osa hävis ning seda asuti taastama alles 20. sajandi alguses.
Aastal 1708 põles kirik uuesti; pärast tulekahju jäid järele ainult kivimüürid. Aastal 1719 sai kirik tabamuse pikselöögist ning läks järjekordselt põlema. Taastamistööde käigus sai kesktorn väikese püramiidja tornikiivri ning oktogoon kaeti barokkstiilis kupliga. Kiriku keskaegsetesse kabelitesse hakati matma rikkaid kodanikke.
19. sajandil alanud rahvuslik ärkamisaeg tõi kaasa soovi ennistada Nidarosi toomkiriku kunagine hiilgus. Katedraali taastamistööd algasid 1869. aastal.
Ametlikult lõppesid Nidarosi toomkiriku taastamistööd 2001. aastal.
Tänapäeval on Nidarosi toomkirik populaarne turismisihtkoht.
Keskajal oli Nidarosi toomkirik üks Põhja-Euroopa tähtsamaid palverännakukohti. Kirikus on kroonitud mitmeid Norra kuningaid.
Nidarosi toomkirik arvatakse olevat rajatud Stiklestadi lahingus surma saanud Norra kuninga Olav II Haraldssoni hauale. Olav kuulutati aasta ja viis päeva pärast oma surma pühakuks ning palverändurid asusid külastama tema matmispaika. Umbes sel ajal rajati Olavi hauale väike puukabel.
Olav Kyrre valitsusajal, 1070. aasta paiku, alustati puukabeli kohale kivist katedraali rajamist. Kirik valmis tõenäoliselt 1090. aastatel. Kirik pühendati Pühale Kolmainsusele. Seda kutsuti Kristkirkeks. Nidarosi toomkiriku rajasid tõenäoliselt inglise ehitusmeistrid.
Toomkirik sai 1328. aastal toimunud tulekahjus rängalt kannatada. Hävisid puust katusekonstruktsioonid ning kiriku puusisustus. Põlengu järel võeti ette ulatuslikud taastamistööd. Kirik sai uuesti kannatada 1432. ja 1451. aasta tulekahjus. Et kogudus ei olnud rikas, viidi läbi vaid hädavajalikud taastamistööd. Aastal 1531 möllas kogu Trondheimis suur tulekahju, mis haaras ka toomkiriku. Ristlöövist lääne poole jääv osa hävis ning seda asuti taastama alles 20. sajandi alguses.
Aastal 1708 põles kirik uuesti; pärast tulekahju jäid järele ainult kivimüürid. Aastal 1719 sai kirik tabamuse pikselöögist ning läks järjekordselt põlema. Taastamistööde käigus sai kesktorn väikese püramiidja tornikiivri ning oktogoon kaeti barokkstiilis kupliga. Kiriku keskaegsetesse kabelitesse hakati matma rikkaid kodanikke.
19. sajandil alanud rahvuslik ärkamisaeg tõi kaasa soovi ennistada Nidarosi toomkiriku kunagine hiilgus. Katedraali taastamistööd algasid 1869. aastal.
Ametlikult lõppesid Nidarosi toomkiriku taastamistööd 2001. aastal.
Tänapäeval on Nidarosi toomkirik populaarne turismisihtkoht.
Laerdal tunnel
Norra pikim tunnel - 24,5 km
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/norras-avati-maailma-pikim-maanteetunnel.d?id=977515
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/norras-avati-maailma-pikim-maanteetunnel.d?id=977515
Jostedali liustik
Jostedalsbreen või Jostedali liustik on suurim liustik Mandri-Euroopas. Liustik paikneb Lõuna-Norra läänerannikul Sogn og Fjordane maakonnas. Teravmägede saarestikus on ka suuremaid liustikke.Võimalik suusatada!!
Sogne fjord
Sogne fjord on fjord Skandinaavia poolsaarel Norra edelaosas, Norra pikim ja maailmas pikkuselt teine fjord, mis jääb alla ainult Scoresby Sundile Gröönimaal.
Läänes on fjord ühenduses Põhjamerega.
Fjordi pikkus on 205 km, laius umbes 5 km ja maksimaalne sügavus 1308 m.
Läänes on fjord ühenduses Põhjamerega.
Fjordi pikkus on 205 km, laius umbes 5 km ja maksimaalne sügavus 1308 m.
Geirangerfjorden
Geirangerfjorden ehk Geirangeri fjord
Fjord on 15 kilomeetri pikkune ja 0,6–1,3 km laiune. Ta on üks Storfjordeni harudest, ulatudes kaugemale sisemaale kui ükski teine haru. Ta ulatub umbes 100 km kaugusele mandri sisemusse. Tema tippu suubub Geirangelva jõgi.
Fjordi tipus, kus Geirangelva fjordi suubub, asub Geirangeri küla ja suudmes Hellesylti küla. Nende vahel liigub parvlaev.
Fjord tekkis umbes 2,5 miljonit aastat tagasi jõgede uuristustöö tulemusena, aga jõgede töö oli tühine jääajal toimunud liustike kulutustööga võrreldes. Fjordide asukohta tekkisid liustikud, mis ulatusid mereni, aga pärast jääaja lõppu, kui liustikud ära sulasid, tungis nende sängi merevesi. Fjord on V-kujulise ristlõikega ja väga sügav. Paljudes kohtades pole fjordi ääres mingit rannariba, vaid kaljud tõusevad sügavikust suurtesse kõrgustesse.
Geirangerfjordeni kaljuseinad on kohati kuni 1400 m kõrgused. Fjordi kallastel asub mitu juga. Kõige tuntumad joad kannavad rahvasuus nimesid Seitse Õde ja Kosilane ning nad asuvad üle fjordi teineteise vastas. Seitsme Õe kõrgus on 250 meetrit ja ta on Norra kõrguselt 39. juga.
Turistid külastavad ka Kotkateed (norra keeles Ørneveien), kus teel on 11 serpentiini ja neist ülemiselt avaneb fjordile kena vaade.
Fjordi kaldal on laviiniohtlikke alasid. Talvel esinevad lume-, suvel kivilaviinud.
Esimesed inimesed saabusid Geirangerfjordeni kanti juba 10 tuhat aastat tagasi, kohe pärast jääaja lõppu. Need inimesed olid randava eluviisiga ja nende elus oli tähtsal kohal metsikute põhjapõtrade küttimine.
Peale kahe mainitud küla on fjordi kaldal minevikus olnud ka üksikuid talusid, mis aga 20. sajandiks olid maha jäetud. Viimasel ajal on neid taastama hakatud. Need paiknesid kõik laviiniohututes kohtades. Mõnda majja ja mõnele karjamaale pääseb tänapäevani üksnes redeliga.
Kõigest hoolimata on fjordi kaldal tähtis olnud põllumajandus, sest kliima on pehme ja suvel paistab päike peaaegu ööpäev läbi. See võimaldab saaki saada isegi vahemerelistelt taimedelt, näiteks aprikoosipuudelt.
Geirangerfjordenit peetakse maailma üheks kauneimaks fjordiks ja seda külastavad igal suvel tuhanded turistid. Alates 14. juulist 2005 kuulub Geirangerfjorden koos sellest 120 km kaugusel asuva Nærøyfjordeniga UNESCO maailmapärandi nimistusse.
Friday, March 1, 2013
Kämpingud
KRISTIANSUNDIL
1)Tredal hotellid ja kämpingud
http://www.tredal.com/index.php?option=com_content&view=article&id=73&Itemid=98&lang=en
Hinnakirja kodukal pole
2)Magmillen kämping
http://www.visitkristiansund.com/en/WHERE-TO-STAY/Camping/?TLp=42814&Magnillen-Camping=
SOODSAD HINNAD
Telkimine 100NOK ehk 15 eurot ja hütid 300NOK ehk 45 eurot.
ATLANTIC ROAD'i LÄHEDAL
1)Stromsholmeni kämping
http://www.stromsholmen.no/?pageID=552&ItemID=0
telk elektrita 175NOK ehk 26,25 eurot ja elektriga 200NOK ehk 30 eurot
TROLLWALL'i LÄHEDAL
1)Saltkjesnes kämping
http://www.saltkjelsnes.no/e_priser.html
Suht ok hinnad, kuid inimeste eest tuleb vist eraldi maksta..
Muidu telk+auto 135NOK ehk 20,25 eurot ja hütt neljale 400NOK ehk 60 eurot.
2)Trollstigen kämping
http://www.trollstigenresort.com/pricing/
Telk + kaks inimest 100NOK ehk 15 eurot.
GEIRANGERFJORDI LÄHEDAL
1. Geiranger kämping - kotka tee all
http://www.grande-hytteutleige.no/index.php/en/camping
auto + telk 140NOK ehk 21 eurot (vist jälle inimesed maksavad lisaks)
JOSDEDALI LÄHEDAL
1. Sande kämping
http://www.sande-camping.no/engelsk/camping.htm
Telk ja auto 175 NOK ek 26 eurot. 20 NOK inimene + 15 NOK laps al. 6. eluaastast.
2.Melkevoll kämping
http://www.melkevoll.no/prisar-en.htm
Auto + telk 110 NOK + 30 NOK inimene (lapsed tasuta)- kokku 170NOK ehk 25,5 eurot.
Jääb super ilusasse kohta ja
SOGNEFJORDI LÄHEDAL
1.Solvag kämping
http://www.solvangcamping.com/priser.html
Hütid neljale 400NOK ehk 60 eurot. Vaade Sognefjordile.
PREIKESTOLENI LÄHEDAL
1)Preikestoleni kämping
http://www.preikestolencamping.com/
Auto ja telk 200NOK ehk 30 eurot (võimalik maksta kaardiga ja ka eurodes)
Ei saa aru, kas inimeste eest tuleb juurde maksta?!
2)Wathne kämping -Preikestolenist 19 km (ei ole praamisõite)
http://www.wathne-camping.no
Majake kahe magamistoa ja elutoaga 700NOK ehk 105 eurot
Telk elektriga 150NOK ehk 22 eurot
3)
1)Tredal hotellid ja kämpingud
http://www.tredal.com/index.php?option=com_content&view=article&id=73&Itemid=98&lang=en
Hinnakirja kodukal pole
2)Magmillen kämping
http://www.visitkristiansund.com/en/WHERE-TO-STAY/Camping/?TLp=42814&Magnillen-Camping=
SOODSAD HINNAD
Telkimine 100NOK ehk 15 eurot ja hütid 300NOK ehk 45 eurot.
ATLANTIC ROAD'i LÄHEDAL
1)Stromsholmeni kämping
http://www.stromsholmen.no/?pageID=552&ItemID=0
telk elektrita 175NOK ehk 26,25 eurot ja elektriga 200NOK ehk 30 eurot
TROLLWALL'i LÄHEDAL
1)Saltkjesnes kämping
http://www.saltkjelsnes.no/e_priser.html
Suht ok hinnad, kuid inimeste eest tuleb vist eraldi maksta..
Muidu telk+auto 135NOK ehk 20,25 eurot ja hütt neljale 400NOK ehk 60 eurot.
2)Trollstigen kämping
http://www.trollstigenresort.com/pricing/
Telk + kaks inimest 100NOK ehk 15 eurot.
GEIRANGERFJORDI LÄHEDAL
1. Geiranger kämping - kotka tee all
http://www.grande-hytteutleige.no/index.php/en/camping
auto + telk 140NOK ehk 21 eurot (vist jälle inimesed maksavad lisaks)
JOSDEDALI LÄHEDAL
1. Sande kämping
http://www.sande-camping.no/engelsk/camping.htm
Telk ja auto 175 NOK ek 26 eurot. 20 NOK inimene + 15 NOK laps al. 6. eluaastast.
2.Melkevoll kämping
http://www.melkevoll.no/prisar-en.htm
Auto + telk 110 NOK + 30 NOK inimene (lapsed tasuta)- kokku 170NOK ehk 25,5 eurot.
Jääb super ilusasse kohta ja
SOGNEFJORDI LÄHEDAL
1.Solvag kämping
http://www.solvangcamping.com/priser.html
Hütid neljale 400NOK ehk 60 eurot. Vaade Sognefjordile.
PREIKESTOLENI LÄHEDAL
1)Preikestoleni kämping
http://www.preikestolencamping.com/
Auto ja telk 200NOK ehk 30 eurot (võimalik maksta kaardiga ja ka eurodes)
Ei saa aru, kas inimeste eest tuleb juurde maksta?!
2)Wathne kämping -Preikestolenist 19 km (ei ole praamisõite)
http://www.wathne-camping.no
Majake kahe magamistoa ja elutoaga 700NOK ehk 105 eurot
Telk elektriga 150NOK ehk 22 eurot
3)
Reisi plaan
Google kaart
26. juuli laevaga Stockholmi (ehk õnnestub auto ja pere 100-150 euroga üle viia)
27. hommikul kell 10 oleme Stockholmis ja hakkame sõitma Norra suunas mööda maanted E4 Rorose armsa väikelinna suunas. NORRA PIIRINI ON 601 km ning esimese päeva lõpuks võiks jõuda Rootsi piiri äärde kusagile. Arvan, et selle öö telgime Rootsis piiri lähedal vabas looduses..! :)
PÄEVA JOOKSUL LÄBIME MAKSIMAALSELT 500-600 KM.
28. juuli alustame rõõmsalt oma Norra trippi, ületame Rootsi-Norra piiri ning külastame Rorosi linnakest 45 km kaugusel piirist. Seal võiksime ringi jalutada, ümbrust uurida, kaevanduste ajalooga tutvust teha, lõunat süüa ning hiljem võtta suund Kristiansundile ning ööbime Magmilleni kämpingus, kus saame endale ka lubada hüti 45 euro eest kahe pere peale. Käping jääb meie teelt 8,5-15 km kaugusele.
PÄEVA JOOKSUL LÄBIME u.400 KM.
29. juuli hommikul alustame sõitu Kristiansundi ning läbime Freifjordtunneli ( pikkus 5km, vist tasuta) ja Atlandi ookeani tunneli (pikkus 5,7 km, maksab 87 NOK ehk 13,5 eurot kuni 3,5 tonnisele autole), mis mõlemad asuvad vee all.. Lõpuks jõuame Atlantic Roadile, mis on tasuta. Sellel päeval naudime ookeani, ilusaid vaateid ning sõidame edasi nii palju, kui lapsed lubavad ja ise viitsime.. Ideaalis võiks jõuda peale Atlantic roadi sõita Fannerfjordi tunnelisse, sealt edasi mööda maad kuni praamisõiduni Afarnes-Solsnes (Auto ülevedu 71 NOK ehk 10,65 eurot, täiskasvanu 28 NOK ehk 4,2 ja laps 14 NOK ehk 2,1 eurot - 16,95 eurot kokku ).
Sõidame ööseks Trollstigeni resorti, jääme sinna ööbima (telkimise eest maksame 15 eurot).
PÄEVA JOOKSUL LÄBIME 191 KM.
30. juuli hommikul külastame trolliseina, kolame ringi kaljudel ja mägedes ning sõidame läbi Trollitee.
Arvan, et siin otsime samuti ööbimiseks vaikse kohakese.. vaatame palju sõita jõuame ning veedame päeva looduses. Suuna võtame Geirangerfjordile ning seal ka võimalik telkida 140 NOK ehk 21 eurot auto + telk. Vaade Geirangerfjordile lummav!
PÄEVA JOOKSUL LÄBIME 76 KM
31. august võtame suuna Alesundile. Meil on võimalus ka uurida Geirangeri ümbrust ja nautida fjorde. Aega on.
Geirangerilt liikumiseks võiks kasutada praami mööda Geirangerfjordi (maksab kokku auto + juht + üks täiskasvanu ja üks laps u.542 NOK ehk 81 eurot - super vaade - kosed, kaljud, mäed - sõit kestab 2,5 tundi).
Valldalilt Alesundi sõidame autoga. Kus me siin ööbime.. ma ei tea.. :P
PÄEVA JOOKSUL LÄBIME 85 KM.
1. august külastame Atlandi ookeani parki ja veedame aega Alesundi linnas. Hiljem suundume Josdedali liustiku suunas ning selleks ületame Alesundi lähistel praamiga fjordi - Festøya-Solavågen (77NOK auto + 30 NOK täiskasvanu + 15 NOK laps - kokku 122 NOK EHK 18,3 eurot).
Sõidame Josdelai liustiku juurde. Seal ööbime Merkevolli kämpingus.
PÄEVA JOOKSUL LÄBIME 163 KM.
2. august veedame aega liustikul - matkame ja jalutame. Veedame aega. Lõpuks hakkame liikuma Sognefjordi suunas. Tee viib meid mööda liustikke, mägesid.
Jõuame Sognefjordile ning üleatme selle praamiga (hind sama - 122 NOK EHK 18,3 eurot). Ööbime Vagsnes Solvagi kämpingus.
PÄEVA JOOSKUL LÄBIME 177 KM.
3. augustil sõidame Naeroyfjordi juurde. Jalutame ja matkame seal veidi. Hiljem läbime Laerda tunneli ning külastame Borgundi püstpalkkirikut. Meid ootab ees eelviimane öö looduserüppes. Loodetavasti saame siin kusagil telgi püsti panna.
PÄEVA JOOKSUL LÄBIME 150 KM
4. augusti hommikul alustame teekonda tagasi koju. Sõidame mööda E16 Rootsi suunas. Sel päeval loodame ületada ka Rootsi piiri. Teel teeme peatuseid ja võtame viimast Norra loodusest ja vaadetest!
Ööbime juba Rootsis ja telkides.
PÄEVA JOOKSUL LÄBIME 380 KM.
5. august ärkame Rootsis, kodu juba paistab! :)
Meil on vaja veel sõita 416 km Stocholmi sadamasse. Stockholmis võiks otsida endaleja lastele veel tegevust enne laevale minekut. kell 17:45 sõidab laev välja.
PÄEVA JOOKSUL LÄBIME 416 KM.
6. august ärkame juba Tallinnas! :)
KOKKU
Kütus: 2538km võrdub u. 4 paagitäit ehk võrdub u. 350-400 eurot
Tunnelid: Atlandi ookeani tunnel 13,5 eurot
Laevapiletid:
Tallinn-Stocholm 100-150 eurot edasi tagasi - 200-300 eurot
Afarnes-Sorlsnes - 16,5 eurot
Geirangerfjordi praam - 81 eurot
Festøya-Solavågen - 18,3 eurot
Sognefjordi praam 18,3 eurot
Kämpingud:
Magmillen - 45/2 - 22,5 eurot pere
Trollstigeni kämping 15 eurot
Geirangerfjordi kämping 21 eurot
Merkevolli kämping 25,5 eurot
Solvagi kämping 60/2 - 30 eurot pere
Hetkel kokku 961,6 eurot
26. juuli laevaga Stockholmi (ehk õnnestub auto ja pere 100-150 euroga üle viia)
27. hommikul kell 10 oleme Stockholmis ja hakkame sõitma Norra suunas mööda maanted E4 Rorose armsa väikelinna suunas. NORRA PIIRINI ON 601 km ning esimese päeva lõpuks võiks jõuda Rootsi piiri äärde kusagile. Arvan, et selle öö telgime Rootsis piiri lähedal vabas looduses..! :)
PÄEVA JOOKSUL LÄBIME MAKSIMAALSELT 500-600 KM.
28. juuli alustame rõõmsalt oma Norra trippi, ületame Rootsi-Norra piiri ning külastame Rorosi linnakest 45 km kaugusel piirist. Seal võiksime ringi jalutada, ümbrust uurida, kaevanduste ajalooga tutvust teha, lõunat süüa ning hiljem võtta suund Kristiansundile ning ööbime Magmilleni kämpingus, kus saame endale ka lubada hüti 45 euro eest kahe pere peale. Käping jääb meie teelt 8,5-15 km kaugusele.
PÄEVA JOOKSUL LÄBIME u.400 KM.
29. juuli hommikul alustame sõitu Kristiansundi ning läbime Freifjordtunneli ( pikkus 5km, vist tasuta) ja Atlandi ookeani tunneli (pikkus 5,7 km, maksab 87 NOK ehk 13,5 eurot kuni 3,5 tonnisele autole), mis mõlemad asuvad vee all.. Lõpuks jõuame Atlantic Roadile, mis on tasuta. Sellel päeval naudime ookeani, ilusaid vaateid ning sõidame edasi nii palju, kui lapsed lubavad ja ise viitsime.. Ideaalis võiks jõuda peale Atlantic roadi sõita Fannerfjordi tunnelisse, sealt edasi mööda maad kuni praamisõiduni Afarnes-Solsnes (Auto ülevedu 71 NOK ehk 10,65 eurot, täiskasvanu 28 NOK ehk 4,2 ja laps 14 NOK ehk 2,1 eurot - 16,95 eurot kokku ).
Sõidame ööseks Trollstigeni resorti, jääme sinna ööbima (telkimise eest maksame 15 eurot).
PÄEVA JOOKSUL LÄBIME 191 KM.
30. juuli hommikul külastame trolliseina, kolame ringi kaljudel ja mägedes ning sõidame läbi Trollitee.
Arvan, et siin otsime samuti ööbimiseks vaikse kohakese.. vaatame palju sõita jõuame ning veedame päeva looduses. Suuna võtame Geirangerfjordile ning seal ka võimalik telkida 140 NOK ehk 21 eurot auto + telk. Vaade Geirangerfjordile lummav!
PÄEVA JOOKSUL LÄBIME 76 KM
31. august võtame suuna Alesundile. Meil on võimalus ka uurida Geirangeri ümbrust ja nautida fjorde. Aega on.
Geirangerilt liikumiseks võiks kasutada praami mööda Geirangerfjordi (maksab kokku auto + juht + üks täiskasvanu ja üks laps u.542 NOK ehk 81 eurot - super vaade - kosed, kaljud, mäed - sõit kestab 2,5 tundi).
Valldalilt Alesundi sõidame autoga. Kus me siin ööbime.. ma ei tea.. :P
PÄEVA JOOKSUL LÄBIME 85 KM.
1. august külastame Atlandi ookeani parki ja veedame aega Alesundi linnas. Hiljem suundume Josdedali liustiku suunas ning selleks ületame Alesundi lähistel praamiga fjordi - Festøya-Solavågen (77NOK auto + 30 NOK täiskasvanu + 15 NOK laps - kokku 122 NOK EHK 18,3 eurot).
Sõidame Josdelai liustiku juurde. Seal ööbime Merkevolli kämpingus.
PÄEVA JOOKSUL LÄBIME 163 KM.
2. august veedame aega liustikul - matkame ja jalutame. Veedame aega. Lõpuks hakkame liikuma Sognefjordi suunas. Tee viib meid mööda liustikke, mägesid.
Jõuame Sognefjordile ning üleatme selle praamiga (hind sama - 122 NOK EHK 18,3 eurot). Ööbime Vagsnes Solvagi kämpingus.
PÄEVA JOOSKUL LÄBIME 177 KM.
3. augustil sõidame Naeroyfjordi juurde. Jalutame ja matkame seal veidi. Hiljem läbime Laerda tunneli ning külastame Borgundi püstpalkkirikut. Meid ootab ees eelviimane öö looduserüppes. Loodetavasti saame siin kusagil telgi püsti panna.
PÄEVA JOOKSUL LÄBIME 150 KM
4. augusti hommikul alustame teekonda tagasi koju. Sõidame mööda E16 Rootsi suunas. Sel päeval loodame ületada ka Rootsi piiri. Teel teeme peatuseid ja võtame viimast Norra loodusest ja vaadetest!
Ööbime juba Rootsis ja telkides.
PÄEVA JOOKSUL LÄBIME 380 KM.
5. august ärkame Rootsis, kodu juba paistab! :)
Meil on vaja veel sõita 416 km Stocholmi sadamasse. Stockholmis võiks otsida endaleja lastele veel tegevust enne laevale minekut. kell 17:45 sõidab laev välja.
PÄEVA JOOKSUL LÄBIME 416 KM.
6. august ärkame juba Tallinnas! :)
KOKKU
Kütus: 2538km võrdub u. 4 paagitäit ehk võrdub u. 350-400 eurot
Tunnelid: Atlandi ookeani tunnel 13,5 eurot
Laevapiletid:
Tallinn-Stocholm 100-150 eurot edasi tagasi - 200-300 eurot
Afarnes-Sorlsnes - 16,5 eurot
Geirangerfjordi praam - 81 eurot
Festøya-Solavågen - 18,3 eurot
Sognefjordi praam 18,3 eurot
Kämpingud:
Magmillen - 45/2 - 22,5 eurot pere
Trollstigeni kämping 15 eurot
Geirangerfjordi kämping 21 eurot
Merkevolli kämping 25,5 eurot
Solvagi kämping 60/2 - 30 eurot pere
Hetkel kokku 961,6 eurot
Vaja kaasa võtta
*kompressor
*veoköis
*akulaadija
*klaasipesu vahend 2
*jahutusvedelik
*kalastustarbed
*priimus + gaas + pott, pann
*lällarid
*sääsetõrjevahendid
*soojad riided
*kuivained, toit
*vesi (toidutegemiseks, hambapesuks)
*lastele meelelahutus, lauamängud vm sellist
*olulisemad ravimid igaks juhuks (valuvaigisti, palavikualandaja, plaastrid, side, antiseptik, no-spa jms)
*telefonid, laadijad
*fotokas, videokaamera, laadijad
*peakatted endale, lastele
*päikesekreemid
*tualettpaber, käterätikud
*voodipesu (padjad, tekid)
*täispuhutavad madratsid
*telgid
*sääsetõrjevahendid
*fliistekid lõkke ääres istumiseks ümber tõmmata oleks ka igati proooo... :P
*Mugavad jalanõud väikeseks matkamiseks
*autokülmik (õigeid valikuid tehes, pole vaja ruumi kokkuhoiu mõttes kaasa võtta!!!!)
*presskann kohvi tegemiseks
*ühekordsed nõud (tassid, taldrikud, kahvlid, noad, lusikad)
*nuga, pannilabidas, kulp
*väike grill ja grillsüsi, süütevedelik, metallist lusikas, kahvel
*nõudepesu vahend vm rasvaeemaldaja pottidel, pannidelt
*pesemisvahendid jm hügieenitarbed
*meestele pardel või habemeajamisasjad
*naistele kosmeetikakott, juuksehooldustarbed.. :P
*ujumisriided, lastele ka kätised ja ujumisrõngad
*GPS
SÖÖK
*kartulipudrud
*täis-suitsuvorst vaakumpakendis
*pannkoogijahu
*moos või dzemm,mis säiliks ja poleks liiga vedel
*pudruhelbed hommikusöögiks lastele
*kohv, tee, piimapulber (kohvikoor pakikestes)
*suhkur
*kartul
*maitseained
*magusat, näksimist (lastele) (nt kuivatatud puuviljad, šokolaadibatoonid jms)
*leib, sai (esimesteks päevadeks)
*lastele kakao
*grillvorst vms vaakumis
*Salvesti suppe
*Makaronid ja ketšup
*lihakonserve
*toored puu-, köögi- ja aedviljad - õun, beebiporgand, paprika, kurk, salat vms (hästi hoides, säilivad kaua)
*Kaasa võib veel ise teha pizza, karaski, muffineid või muu küpsetise .. :) :P Eriti sobiliku laevas kajutis söömiseks!
ENNE REISI VAJA TEHA
*passid, ID-kaardid ja muud dokumendid üle vaadata
*uurida kindlustusi (autodele, endile), euroopa ravikindlustuskaart
*vahetada raha kaasa
*veoköis
*akulaadija
*klaasipesu vahend 2
*jahutusvedelik
*kalastustarbed
*priimus + gaas + pott, pann
*lällarid
*sääsetõrjevahendid
*soojad riided
*kuivained, toit
*vesi (toidutegemiseks, hambapesuks)
*lastele meelelahutus, lauamängud vm sellist
*olulisemad ravimid igaks juhuks (valuvaigisti, palavikualandaja, plaastrid, side, antiseptik, no-spa jms)
*telefonid, laadijad
*fotokas, videokaamera, laadijad
*peakatted endale, lastele
*päikesekreemid
*tualettpaber, käterätikud
*voodipesu (padjad, tekid)
*täispuhutavad madratsid
*telgid
*sääsetõrjevahendid
*fliistekid lõkke ääres istumiseks ümber tõmmata oleks ka igati proooo... :P
*Mugavad jalanõud väikeseks matkamiseks
*autokülmik (õigeid valikuid tehes, pole vaja ruumi kokkuhoiu mõttes kaasa võtta!!!!)
*presskann kohvi tegemiseks
*ühekordsed nõud (tassid, taldrikud, kahvlid, noad, lusikad)
*nuga, pannilabidas, kulp
*väike grill ja grillsüsi, süütevedelik, metallist lusikas, kahvel
*nõudepesu vahend vm rasvaeemaldaja pottidel, pannidelt
*pesemisvahendid jm hügieenitarbed
*meestele pardel või habemeajamisasjad
*naistele kosmeetikakott, juuksehooldustarbed.. :P
*ujumisriided, lastele ka kätised ja ujumisrõngad
*GPS
SÖÖK
*kartulipudrud
*täis-suitsuvorst vaakumpakendis
*pannkoogijahu
*moos või dzemm,mis säiliks ja poleks liiga vedel
*pudruhelbed hommikusöögiks lastele
*kohv, tee, piimapulber (kohvikoor pakikestes)
*suhkur
*kartul
*maitseained
*magusat, näksimist (lastele) (nt kuivatatud puuviljad, šokolaadibatoonid jms)
*leib, sai (esimesteks päevadeks)
*lastele kakao
*grillvorst vms vaakumis
*Salvesti suppe
*Makaronid ja ketšup
*lihakonserve
*toored puu-, köögi- ja aedviljad - õun, beebiporgand, paprika, kurk, salat vms (hästi hoides, säilivad kaua)
*Kaasa võib veel ise teha pizza, karaski, muffineid või muu küpsetise .. :) :P Eriti sobiliku laevas kajutis söömiseks!
ENNE REISI VAJA TEHA
*passid, ID-kaardid ja muud dokumendid üle vaadata
*uurida kindlustusi (autodele, endile), euroopa ravikindlustuskaart
*vahetada raha kaasa
Olulised lingid
KÜTUSEHINNAD
http://www.fuel-prices-europe.info/
(5. märts 2013 95 hind 2.037 eurot ja diisli hind 1,863 eurot)
KÄMPINGUD
http://www.eurocampings.co.uk/en/europe/norway/uk/en/europe/norway/ot
PILDID NORRAST
http://www.pbase.com/bmcmorrow/norway
TEEMAKSUD
http://www.theaa.com/allaboutcars/overseas/european_tolls_results.jsp?country=Norway
http://www.vegvesen.no/Om+Statens+vegvesen/Kontakt/Kontakt+oss/Trafikkstasjoner?WT.ac=knapp_forside_trafikkstasjoner
http://www.visitnorway.com/en/About-Norway/Travel-facts/Travel-in-Norway/Prepare-your-car-holiday/Toll-roads-and-AutoPass-in-Norway/ PRAAMID
http://www.fjord1.no/eng/ferry/ferry-timetables/sogn-o-fj
MIDA KAASA VÕTTA TOHIB
http://www.visitnorway.com/en/About-Norway/Travel-facts/Before-you-go/Customs-and-regulations/
ID-KAART
http://www.id.ee/index.php?id=34162
KALASTAMINE NORRAS
http://www.visitnorway.com/What-to-do/Active-holiday/Fishing-in-Norway/
http://www.fuel-prices-europe.info/
(5. märts 2013 95 hind 2.037 eurot ja diisli hind 1,863 eurot)
KÄMPINGUD
http://www.eurocampings.co.uk/en/europe/norway/uk/en/europe/norway/ot
PILDID NORRAST
http://www.pbase.com/bmcmorrow/norway
TEEMAKSUD
http://www.theaa.com/allaboutcars/overseas/european_tolls_results.jsp?country=Norway
http://www.vegvesen.no/Om+Statens+vegvesen/Kontakt/Kontakt+oss/Trafikkstasjoner?WT.ac=knapp_forside_trafikkstasjoner
http://www.visitnorway.com/en/About-Norway/Travel-facts/Travel-in-Norway/Prepare-your-car-holiday/Toll-roads-and-AutoPass-in-Norway/ PRAAMID
http://www.fjord1.no/eng/ferry/ferry-timetables/sogn-o-fj
MIDA KAASA VÕTTA TOHIB
http://www.visitnorway.com/en/About-Norway/Travel-facts/Before-you-go/Customs-and-regulations/
ID-KAART
http://www.id.ee/index.php?id=34162
KALASTAMINE NORRAS
http://www.visitnorway.com/What-to-do/Active-holiday/Fishing-in-Norway/
Netist leitud nippe
*Mõistlik oleks mööda trolliteed alla tulla, ehk alustada reisi põhja poolt lõunasse..
*Tanklaid ei pruugi igalt poolt leida.. seda peab arvestama
*ILM - Late June to early August is when the weather is warmest and the days are long and bright. Temperatures in July and August can reach 25°C - 30°C. At the same time there is hardly any humidity in the air.
Sea temperatures can reach 18°C and higher, making swimming a popular pastime.
The warmest and most stable weather usually occurs on the eastern side of the southern mountains, including the south coast between Mandal and Oslo.
Norrakeelsed väljendid
http://www.visitnorway.com/en/About-Norway/Travel-facts/When-you-arrive/Useful-words-and-phrases-for-tourists-in-Norway/
*Tanklaid ei pruugi igalt poolt leida.. seda peab arvestama
*ILM - Late June to early August is when the weather is warmest and the days are long and bright. Temperatures in July and August can reach 25°C - 30°C. At the same time there is hardly any humidity in the air.
Sea temperatures can reach 18°C and higher, making swimming a popular pastime.
The warmest and most stable weather usually occurs on the eastern side of the southern mountains, including the south coast between Mandal and Oslo.
Norrakeelsed väljendid
http://www.visitnorway.com/en/About-Norway/Travel-facts/When-you-arrive/Useful-words-and-phrases-for-tourists-in-Norway/
Arvatav eelarve
*Tallinn-Helsingi ülevedu VikingLine'iga autopakett perele 61 eurot
*Tallinki lehelt Tallinn-Stockholm kahele perele kahe autoga edasi tagasi 880 eurot
*Hydrast soodushind 22 eurot kahele reisijale + 12 eurot sadamamaks reisija kohta (lapsed reisivad vanemaga tasuta) - siia vaja veel autod juurde smuugeldada!
http://www.hydra.ee/kuulutused/soodus-rootsi-ja-soome-merereisid-357701.html
*Kilometraas Stockholmist Stockholmi u. 3000km, see on u 4-5 paaki kütust
Helsingist Stockholmi u 4000km, see on 5-6 paaki kütust.
*Tallinki lehelt Tallinn-Stockholm kahele perele kahe autoga edasi tagasi 880 eurot
*Hydrast soodushind 22 eurot kahele reisijale + 12 eurot sadamamaks reisija kohta (lapsed reisivad vanemaga tasuta) - siia vaja veel autod juurde smuugeldada!
http://www.hydra.ee/kuulutused/soodus-rootsi-ja-soome-merereisid-357701.html
*Kilometraas Stockholmist Stockholmi u. 3000km, see on u 4-5 paaki kütust
Helsingist Stockholmi u 4000km, see on 5-6 paaki kütust.
Subscribe to:
Posts (Atom)